Praegusel ajal viibivad paljud meist nakkusohu tõttu rohkem kodus kui tavaliselt. Kuna inimesed on oma tööga kolinud kodukontoritesse ning õpilased ja üliõpilased samuti koju osalisele või täielikule kaugõppele, siis tuleks hoolitseda selle eest, et kodune sisekliima toetaks töötamist ja õppimist.
Sisekliimale on oluline tähelepanu pöörata, kuna sisekliima kvaliteet mõjutab meie keskendumisvõimet, enesetunnet, produktiivsust, tervist ja palju muud. Kui kodus viibitakse pikema ajaperioodi jooksul kui tavaliselt või kodus viibib rohkem inimesi kui tavaliselt, tasuks kindlasti jälgida CO2 taset õhus.
Liiga kõrge CO2 tase põhjustab muuhulgas uimasust, keskendumisvõime langust, pearinglust ja peavalu. Kõik see mõjutab aga omakorda meie produktiivsust ja töökvaliteeti. CO2 taseme mõõteühik on ppm (osakesi miljoni kohta). Kodustes tingimustes jääb CO2 tase enamasti 400 ja 3000 ppm vahele, kus 400 ppm vastab puhtale välisõhule. CO2 taseme puhul üle 850 ppm tuleks ruume rohkem tuulutada.
CO2 taset kodus aitab jälgida süsihappegaasi mõõtja. Hea CO2 mõõtja võiks olla täpne ja väikese eksimusvahemikuga. Lisaks võiks sellel olla ekraan, et saaksid näite vaadata lihtsasti ja kiiresti, ilma mõõtjat muude seadmetega ühendamata.
Kuid kuna kellelgi ei ole võimalik näitudel kogu aeg silma peal hoida, võiks mõõtja lugemeid ka salvestada, et neid hiljem mõne rakenduse abil analüüsida saaksid. See aitab ülevaadet saada näiteks öisest CO2 tasemest magamistoas. Kasuks tuleks ka see, kui mõõtja oleks kergesti teisaldatav, et saaksid selle vajadusel teise tuppa viia ja teostada mõõtmisi erinevates ruumides oma kodus.
Enamikul CO2 mõõtjatel on sisse ehitatud ka temperatuuri ning õhuniiskuse andurid, mille näitudel on samuti kasulik silma peal hoida. Kui CO2 taseme näidud püsivad kõrged, tasub tihedamalt tuba tuulutada ja võimalusel liikuda või viibuda õues. Ventilatsiooniseadme olemasolul tasub samuti tõsta õhuvoolu kiirust või hankida koju ventilatsiooniseade, mis muudaks õhuvoolu kiirust sõltuvalt CO2 tasemest.
Õhuniiskust tasuks eriti jälgida sügis-talvisel perioodil, mil ringleb palju hooajalisi viiruseid. Madal õhuniiskuse tase kipub talviti probleemiks olema just keskküttega elamutes. Ideaalseks loetakse suhtelist õhuniiskust vahemikus 40-60%. Kui õhuniiskus langeb alla 40%, on sellel negatiivne mõju meie tervisele. Madal õhuniiskus põhjustab silmade ärritust ja kuivust ning naha ja limaskestade kuivust. Limaskestade tervisel on aga eriti oluline roll meie viiruste eest kaitsmisel.
Õhuniiskust on võimalik mõõta hügromeetriga ja tõsta õhuniisuti abil. Osadel õhuniisutitel on hügromeeter juba sisse ehitatud, mis võimaldab seadme automaatset sisse- ja väljalülitamist, kui õhuniiskus langeb alla teatud taseme või saavutab soovitud taseme. Õhuniisuteid on mitut tüüpi – nii ultrahelitehnoloogia, vee kuumutamise kui ka ventilaatori abil vett aurustavaid seadmeid, millest igaühel on omad plussid ja miinused.
Ultrahelitehnoloogial põhinevad seadmed on üldjuhul väikesed ja kompaktsed ning madala energiakuluga, kuid ei sobi kareda veega kasutamiseks, mistõttu tuleks neis kasutada destilleeritud vett. Vett kuumutavad seadmed on energiakulukad, kuid sobivad kasutamiseks kraaniveega. Vett ventilaatori abil aurustavad seadmed on madala energiakuluga ja sobivad samuti kasutamiseks kraaniveega, kuid vajavad enamasti teatud intervalli tagant filtrite vahetust ning on üsna suured ja kogukad.
Paljudes hoonetes võib probleeme olla ka liiga kõrge õhuniiskusega, mis loob soodsad tingimused hallituse tekkeks. Hallitusseente eosed lendlevad õhus ja põhjustavad inimestele mitmeid terviseprobleeme, nagu hingamisteede haigused, peavalu, kurguvalu, silmade ärritus ja allergiad. Eriti hoolega peaks õhuniiskust jälgima kehva soojustusega majades. Hoolimata sellest, et üldine toatemperatuur võib sellistes hoonetes olla mõnusalt soe ja õhuniiskus 40-60% piirides, võib temperatuur välisseinte või akende juures olla 10-15 kraadi madalam kui ruumi keskel ja sellest tingituna on suhteline õhuniiskus väga kõrge. See loob ideaalse keskkonna hallituse kasvuks.
Üle 70% õhuniiskuse korral tuleks aga juba kindlasti abi otsida õhukuivatist. On olemas kompressoriga õhukuivatid, mis sobivad köetavatesse ruumidesse ja töötavad kondensatsioonipõhimõttel, ja rootoriga õhukuivatid, mis sobivad madalama temperatuuriga ruumides kasutamiseks ning mille töö põhineb adsorptsioonil.
Veel võiks jälgida VOC ehk lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldust õhus. Liiga suur VOC kontsentratsioon võib põhjustada silmade ja hingamisteede ärritust, väsimust, peavalu, uimasust, pearinglust, nõrkust ja teisi ebameeldivaid sümptomeid.
Paljudes Eesti piirkondades võib probleeme olla ka hoonetesse tungiva radooniga, millega kaasneb radioaktiivne kiirgus. Radooni mõju ei saa tähtsustamata jätta, kuna selle pikaajaline suures kontsentratsioonis sissehingamine on üks peamistest kopsuvähi põhjustajatest maailmas — Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel platseerub see suitsetamise järel lausa teisele kohale. Radooniohutuse pärast tasuks kindlasti muretseda neil, kes elavad maaga piirneval korrusel, seda eriti vanemas või kehvema ehituskvaliteediga majas, milles puudub sundventilatsioon.
Töökohas ootame me kõik, et tööandja tagaks meile ohutu töökeskkonna ning tervisliku sisekliima. Töötades nädalate või kuude kaupa hommikust õhtuni kodus, ei tohiks keskkonna tervisemõjusid ära unustada ka oma koduseinte vahel — seetõttu soovitamegi kodusel sisekliimal silma peal hoida.
Kui sa ei ole kindel millest alustada või tahaksid ilma erinevaid seadmeid soetamata kodusest sisekliimast paremat ülevaadet saada või lihtsalt sisekliima kvaliteedi osas konsulteerida, võid ühendust võtta Calidityga – saame sulle kindlasti abiks olla.
